päikesepaistes

kuulamise lugu ja kui päike ei paista, siis hakkab paistma :)
(mittetüüpiline queen)

Uimps

naljakas film oli

Käisin ujumas. Bassein oli võimlevaid meesterahvaid täis. Ja see polnud tore juhus -  kolmapäeviti kell pool 9 on Auras vesiaerboobikatrenn Mehed vette!  Kes on huvitatud, võtku aga osa!

Ka mu paar eelmist hiljutisemat ujumaskäimist on elamusi pakkunud. Eelminekord minestas üks tütarlaps dušširuumis ning sain tegutseda abi väljakutsuja ning käehoidjana. Isiklikult arvan, et pean kiiruse ja taiplikkuse ja sõbralikult naeratamise osas veel arenema (ehk siis same old). Juhtum lõppes õnnelikult.

Üleeelmine kord ujusin basseini osas, kus leidus ka jäsemetuid isikuid. Kuna mul polnud prille peas, siis jälgisin vist ebanormaalselt suurte silmadega, kuidas jalutu vanahärra end  krapsakalt basseinist ratastooli manööverdas. See oli tase! 

Jään järgmist ujumiskorda ootama - midagi uudset ehk jälle tulemas. 

ood ja edulugu

nõndaks.

on vaja teha asju.

selle asemel nihelen siin toolil ja kirjutan. kannustatuna oma uuest luuletusest, mis resideerus ridadena peale seda, kui endale teadvustasin, et on vaja teha asju ning et neid asju ei saa teha vaikuses ( kooliasju. toim.) . kiiresti märgid ära, et mõni vastavastatud raadiosaate või uudismuusika panevad ennast kuulama, nende taustal ei saa asju teha. aga vana hea tuttav muusika aga on nagu õhk või  miski selline platseebolaadne, võib-olla isegi sundhäireid meenutav, kohustuslik, nagu suitsetamine või aurav kohvitass peos või midagi sellist. eeliseks kohvile või suitsetamisele on ta passiivselt palju mõjusam. 

reminder või lihtsalt tore pilt

agnese blogist
pean mainima veel , et olen avastanud enda jaoks kohvi SUHKRUGA.

idu

 

päevad kõik on päikest täis, külm näpistab ninast ja näppudest, ükski tekst pole süütu, ja peale ilatopsi anekdooti võetakse automaatselt kohvitassist kosutav lonks, aga ikka on mul keldriidu tunne konstantselt peal. 

ja kui laari ruumiga on ühel pool, siis astub areenile kloun ansip ja hakkab seemne- ja fooliummütsijura ajama. kas tõesti pannakse tiiger puuri ja me saame oma lastelastele jutustada, kuidas meie ajal oli internet suur ja lai igasugustest ägedatest asjadest kubisev safari või avameri, kus võis vabalt surfata... ja nad ei usuks iial.

ja ma olen pealiskaudne. seda ma vist olen.