marigoround

anyways, i'm yours...

2012-01-29T05:43:00.000-08:00

tegelikult tahtsin üldsegi mainida, miks ma ei saa kooliasju lugeda.
jäin kuulama seda cooli "midagit".cool öeldakse seal nii coolilt!
uuel aastal uus albumm kõlab heatujuliselt, nii peabki!

aega pole!

2012-01-28T14:32:00.000-08:00

yup, selline tunne on

väsinud ja jätkuvalt mõtlen, et mind tuleks tsivilisatsioonist ja sotsiaalsest elust eemaldada.

ei-ei, kõik on korras.

sain lisaaega.

ikka veel mortenseniga möllan, kui aega on.

igaljuhul see kogumik on kunstiteos iseeneses, tervik, oma korduvate elementidega siitsealt ja suht kontseptuaalne. varsti ehk saab ka eelmiseaasta omale silm peale.

jeg vet ikke hva jeg snakker om

nüüd läheks magama.

mortenseni ärritit ebaõnnestunud haikude näol natuke veel siin, asisemat ehk järgmises vrõhus.

segadussigadus

2012-01-26T07:45:00.000-08:00

Tekkis korraks segadus....

Aga norrakate lõvil (?) on kirves käpas ja vist ka kroon peas....

(t)ilu(l)ilu

2012-01-26T04:30:00.000-08:00

Ja õues on täna niiii ilus. Nagu oleks kevadehõngu, aga võib-olla lihtsalt tundub...
Ning kurb uudis, üks norra staarkirjanik leidis endale parema paiga...tema romaane ja esseid on ka tür'is saadaval.

aja maha molutamised

2012-01-25T05:13:00.000-08:00

Sirvisin patakat pabereid, sirvisin pdf'e ja kuulasin cly/suva remikse, mis on mõnusad. Aga midagi ikka sain kirja ka, kahjuks mitte jälle otseselt koolitarvilist, aga nt seda ja seda.

Muidu docpoint'ile kõik!!!

viimaselajal suhkruga

2012-01-24T01:13:00.000-08:00

Puro Instinct - Luv Goon by RecordMakers

Tänahommikuses unenäos olin nõnda unine, et ei saanud k'le kirja kirjutades silmi kuidagi lahti hoida (pidin talle ühe raamatuvirna trepikotta jätma, koos vastava kirjakesega, sest nähtavasti teda polnud kodus). Niisiis, kordamööda hoidsin lahti ühte ja siis teist silma. Kiri valmis, punnitasin mõlemad silmad lahti, et näha, kas kõik kombes. Aga ikkagi oli lugemisega seletamatuid raskusi - kirjutanud olin kollase pliiatsiga.

poolpaljas

2012-01-22T15:12:00.000-08:00

vahel ei lepi perverssus pelgalt tekstiga ja hakkab otsima autorit...
ehk et siis mul on vannilinas-japsinägude pilte.
mulle meeldib!

nõiaring

2012-01-22T03:19:00.000-08:00

Vihkan lollust. Järelikult vihkan ennast? Järelikult kui ma vihkan ennast ei saa ma ka teisi mitte vihkamata jätta?

Sellise olukorraga katsun siin toime tulla praegu ja ennast harida, aga mis sa rumalukesega ikka teed.

Ja mul lihtsalt ei ole aega tööle või praktikale minna, ei ole aegagi esseed õigeaegselt ära saata. Ja ma elan seda siiski väga üle, tee mis sa tahad. Olen pidevalt mingis deliirilises poolmeditatiivses olekus... muide päike on täna väga kaunis, kusagil selle pilvekihi taga ta kumab roosakalt, ning a le qoki õllelossi tornis lehvib punane lipp ja kusagil teisel pool on õigeusu sibulakuplid ja siis on peetri kirik, ma ei tea, millisest kirikust kellalöömist kuulen, aga vahel hommikuti lisab see midagi pühalikku ja klaaristavat, kuidas hommik, nõnda päev - sellepärast nii paljud päevad ongi mul sellised unesegused.

Aga muidu, putitasin ühte maruigavat eelmise aasta teksti ma ei tea nüüd kas veel igavamaks, aga palun: igavlugu. Kui on mööda läinud teatav ports aega, tundub endakirjutatud vana sodi üsna amüsantne, nagu ei loeks enda asjugi või nii. Annad endale andeks. Et olid siis vähem wiser võimidagi. Usun seda Oscar Wilde'i väljakäidud mõtet, et kehvasti maalivad kunstnikud või kehvalt kirjutajad on kunstiteosed ise hoopis, oma elu elades. Usun sellesse...


selline tunne päris tihti

arstide lapsed

2012-01-20T08:35:00.000-08:00

lähevad sageli üle käte, käest ära või saavad oma kätesse sellise instrumendi ning hakkavad sellega maagilisi trikke tegema. joanna newsome lummab jälle ja jälle :)

Joanna Newsom "Bridges and Balloons" from Austin City Limits on Vimeo.

yuko illustreerib

2012-01-18T04:01:00.000-08:00

Hokusai Dream by Nightwave

Aga jaapani päritolu illustraator Yuko Shimizu näeb vana Hokusai suure laine pilti nii. Selle ülemise pildiga sai ta ühele poole aastal 2003, ja ta on jätkuvalt erakordselt tegus, olles peale kunstitegemise ka õpetaja ( kunsti loomulikult). Ja alguses tegi ta "normaalse inimese tööd", kuni kopp ette tuli, nagu ta lühikesest elukirjeldusest lugeda võib .
Kunstniku blogi ja uudistelehelt. Ja näoraamatus on tal ka asjalik pesa.

issa issake

2012-01-17T02:39:00.000-08:00

Kobayashi Issa on oma (inimliku muheduse; putuka-mutuka-loomalembuse ja nagu mingi piinatud geeniuse) kontsepti poolest mu lemmik. Tõlkida saab erinevalt, sest jaapani keeles on selleks vastavad võimalused juba grammatiliselt olemas, juba eos. Siiski suundutakse kindlatest mõistmisepunktidest - nt ämblikud viitavad suvele, kirsiõied kevadele ( mis neil algab pmts juba jaanuaris-veebruaris!) ja nõnda. Raud toob hästi üle muhedusemomendid. Aga originaali ei tea ega oska kahjuks. Üks näide:

Climb Mount Fucji,
O sail,
but slowly, lowly.

( tõkinud R. Hass)

tigu sul on aeg

hakka juba ronima

Fuji-mäe tippu

( tõlkinud R. Raud )

lihtsalt üks mõnus kirsiõieroosa kontrast illustratsiooniks

seedimist ei sega sadu

2012-01-15T13:49:00.000-08:00

vist on see saamas ka eesti keeles tavaliseks ütluseks, et ... sajab nagu jaanipäeval

tartu

2012-01-15T13:12:00.000-08:00

esmaspäevase eksam-ettekande koostamine kui põõsas, tikripõõsas ( again :s)

2012-01-14T03:55:00.000-08:00

Freeway overpass--
Blossoms in grafitti on
fog-wrapped June mornings

Michael R. Collings

äratundmisteooria

2012-01-12T07:51:00.000-08:00

silky way

2012-01-12T03:29:00.000-08:00

BOBBY BROWSER - SMOOTH CRUISE teaser from 100% Silk on Vimeo.

peale maria minerva on mitmeid tüüpe veel taolist siidiks ja smuutiks nimetet asja ajamas. äsjaavastatud vastav blog siin. ja not not fun leibeli alt neid siidikäppasid sibab, tasub silm-kõrv peal hoida.

esseed arenevad mul nagu põõsad - alguses sirgub üks pisike tüvi, millest hargneb hulk oksi, millest vaid mõned tunduvad olevat kandva või viljaka iseloomuga...

mis toimus

2012-01-11T12:00:00.000-08:00

KONT from Alari Teede on Vimeo.
elame, näeme veel vb

romääns

2012-01-07T16:12:00.000-08:00

lapsed tuppa, M&K tulevad!

2012-01-05T13:22:00.000-08:00

Sind surmani

2012-01-04T10:41:00.000-08:00

Siin kord sündisin, siin ehk saan omandatud ka keskeri lisaks kõrgharidusele. Las ebapraktilisus vohada! Aga esialgu tuleb üks suurvormi osa selgeks saada.

Kohvikutes leidub hulgaliselt läpakate taga istuvaid noori, kõigil mingisugune kirjatöö käsil. Nagu neid raamatukogus vähe oleks... See-eest uisuväli oli tühi.

käisin raamatuogus

2011-12-30T03:58:00.000-08:00

Vahepeal väisasin usinasti välismaiseid raamatukogusid (, nagu koolis soovitatud ja muidu arukaks peetud). Esialgu küll sai ainult Stockholmi linnaraamatukogusse nina sisse pistetud ning seda pigem selle sakraalsena tunduva arhitektuuri pärast kui raamatulaenutamise eesmärgil. Jah, sealne atmosfäär jätab külalisele tõesti pühaliku järelmaigu mmm, tarkuse tempel! üks näide põhjamaade klassitsismist...

Arhitektuurifanatt Kz idee see oli ning mulle meeldivad tema ideed, temaga satume pea alati ebatavalisemat sorti seiklustesse, mida ma siinkohal pikemalt kirjeldada ei viitsi. M aga hoolitses terve reisi hea ja organiseeritud käekäigu eest, temale suured tänud ja pai. Mulle tundub, et tema ongi Tatarikodu uus süda ja kese. Vana süda ja kese A igaljuhul helistas talle Iirimaalt ning soovis tervele pesakonnale häid jõule ja aastat uut.

peace!

2011-12-30T02:31:00.000-08:00

eile oli jõulutralli viimane päev. väga muhe!
säutsuga läheks luurele küll!
teised olid ka toredad.

Green Christmas

2011-12-24T05:39:00.000-08:00

Nii rohelisi jõule pole minu silm veel enne näinud. Do they know it's Christmastime at alll... Ilmataat, ae! Kuuldavasti olevat olnud minu sünniaastal samasugune kevadine vaib õues. Märja kassi jõulud.

( Piltide osas - eiei ole see kommikorvike minutoa aknale fotoshuudi jaoks sätitud. Meeldiv üllatus tuppa astudes pärast õrna pettumust, et magusat nagu polegi mao- ja silmailuks välja laotatud... ja kuna mu toast on saanud paras office, saan oma isiklikud tarbed sammuti enamasti aknalauale ladustada... Ja seda pisiplastikat meil jätkub! Köögiakna pildil võiks fookus muidugi hoopis seaga sõitval päkapikul seista. More pics?)

Inglikoor

2011-12-22T16:04:00.000-08:00

Üks helgusehetk.
Mul on kohutavalt vedanud. Mul on olemas inimesed, kellelt tingimusteta (või väheste tingimustega) ligimesearmastust õppida :)

Mul on eeskujud ja innustajad. Mul on üsna hea analüüsivõime. Ma loodan, et saan oma nõrkused tugevusteks muuta ( leidsin endal neid päris hulganisti olevat ja halb idee oleks neid enesevihkamiseks ära kulutada)

Mul on veel palju öelda, aga kes seda lugeda viitsib ja jõuab. Siin on üks armas video, mida vaadata ja võib-olla isegi proovida leida endas midagi, mida lihvida või ümber pöörata ägedaks. Nagu Bocelli kinnisilmsus on tema kaubamärk...

Uus draakon varsti

2011-12-21T03:12:00.000-08:00

Sahistatakse detsembrikuises ajakirjanduskollanduses, et Ameerika Lohetätoveeringuga tüdruk on kindlasti parem kui raamat ning et uued Hollika osatäitjad on priimad. See meenutas mulle, et tuleks ära vaadata Rootsi triloogia teine ja kolmas osa, et Noomi Lisbeth'i kehastus mällu sööbiks ning seda oleks lihtsam võrrelda pärast Rooneyga. Teise osaga sain eile ühele poole. Kodune youtube'itamine näitas, et neid kahte naist tuleb võrrelda teisel tasandil, näitlejatasandil - kuidas keegi Elisabethi tõlgendab ja mis vasktorud selleks läbi käib. Noomi igaljuhul elas seda väga üle. Väliselt tundub, et vaeva on näinud ka Rooney. Olematud kulmud on teemas...

Kuna olin taas kohvi manustanud rohkem kui küll, olid tänased unenäod meeldejäävad. Ühes unenäos tuli Noomi-Lisbeth minu ukse taha muukima. Mõtlesin, mis sellises olukorras teha - mängisin magajat. Sel juhul ei juhtu minuga ilmselt mittemidagi. Üks vale liigutus ning olukord võib eluohtlikuks saada. Kogu see asi jättis minusse imeliku tunde, nostalgilise tunde lapsepõlvest, kus ma reaalselt tegelesin strateegiate väljamõtlemisega - mida teha, kui korterisse murtakse sisse, mida teha, kui suur koer murdma tuleab jne. Leidsin koerastrateegia, aga see oli julm. Ja edasised mõtisklused jätkusid arutelul, kas ma julgeksin midagi sellist teha, kas see oleks eetiline, kas mul üldse tekiks hetk selle läbiviimiseks. Praktikat ma ei saanud. Pisikriminaalsusi juhtus pidevalt ning lõpuks pidi "suuri poisse" ikkagi kartma. Ja kui sinult on midagi varastatud ja lähed õigust taga nõudma, siis pigem meeleldi klopitakse sind ennast läbi, vastavalt verbaalselt või füüsiliselt siis...

viva la latvia

2011-12-12T11:34:00.000-08:00

see oli aastal 2009. praegu on seal pangapaanika. norras pole ka kõik korras. seal on võipaanika. korras nagu andorras pole minul ka mitte. sessipaanika.

Jõulutunne Kelam

2011-12-10T04:17:00.000-08:00

võiks välja näha umbes selline:

Milleks sellised molutamised ja koledad paintituuningud? 1. Laiskvorst pole paremaid progamme omale tõmmanud. 2. Laiskvorstil on äärmiselt palju akuutset kooli jaoks vaja teha, mis pahatihti toob endaga kaasa väikese luulepuhangu. Värske luuletus siin, kuigi see ei tundu teps luulelisem kui poliitikute retoorika. Lisaks julgen ka reklaamida oma muidu suht salajas olnud amatöörlikku tõlkimisblogi, siin. Reklaam, muideks, on ka üsna ebailus sõna minumeelest...

Jõuluoode

2011-12-08T12:00:00.000-08:00

Täna nägid nii mõnegi möödauva sõidumasina katused välja sellised, nagu all demonstreeritud koogikeste kohevad vahukoorekihid. Kusagil-kusagil, mitte ainult katustel, on lund...

...ja muideks, miks mitte näpud tööle ka jõulukuulide osas? Youtube'is leidub antud teema kohta ka õpetusi, kuigi mingis võõras keeles. Täna läheb igaljuhul piparkookide küpsetamiseks. Alustagem asjadest, mis esialgu üle jõu ei käi ;)

jäänuk teisest advendist

2011-12-06T13:14:00.000-08:00

aknad

2011-12-05T13:47:00.000-08:00

PETER VOLKONSKI AND ROSTA AKNAD from Joe Davidow on Vimeo.

ka bella elulooraamatus ( mis eile juhuslikult mu kätte sattus) oli juttu sellest, kuidas volk ja bella astusid tuleviku eesti erakonda, bella küll stabiilsema sissetuleku nimel, ning jõudes otsaga keilasse valimisreklaami tegema, lubas volk keila-joa mõisast tulevikuks klavessiinikeskuse orgunnida. kõlab armsalt. üldiselt aga olevat keilarahvas kitsi olnud ning nende seas arvukalt koonderakondlasi, kellele mainitud erakonda kujutava paroodiaga hakkama saanud TEE väga nalja ei teinud. TEE läks pärast valimisi lahku. volk ja bella aga on siiamaani sõbrad. ja tahaks seda dokumentaali näha, millest oletatav klipp kellegil balletidierktoril üles riputatud. vähemalt plaadid on laenutatavad :)

isiklikul tasandil sisustas täna minu jõulutulukestes kuid halli päeva hirmus kõhu- ja peavalu ning külmavärinad, mille nüüd ibumaxiga taanduma sundisin. eile olin just helistanud vennale ning talle kõhuvalupuhuks soovitusi andnud, raviteede osas ( ja astelpajuõli kiidetakse...). mintgite teiste soovitustega helistas talle eile ema. isa teab, et maohaavad on meil peres jooksvad ning helistas omapoolsete näpunäidetega. nüüd siis helistasin mittehelistaja mina. ning täna sain ise kõhuvalu osaliseks), läksin külla ning mu vähene kurtev jutt läks sujuvalt üle üleüldisele halamisele. tasuks sain pragada ja TUGITOOLI. ( tegelikult selle tugitooli pidin juba ammu saama, aga nüüd on ta mul olemas oma toas) lisaks pean harjutama positiivsemat ellusuhtumist.

rohelisel aasal

2011-12-03T02:00:00.000-08:00

hirmsasti on vaja praegu blogida ja ära märkida, et mind kummitab see orelipoisi jäätiselaul. lumemarja -jäätise reklaami tütarlapse seelik on kahar ja talvemuinajutuline. äramärkida võib ka seda, et bugge kontsedrile ja tallinnasse ma ei läinud, tulin vanpsi vaatama. ta on stiilne nagu alati. ja rohi haljendab ümberringi selle päikese all ning kohekohe astume vanatädi mehe sünnale.

pilukad ja porno

2011-12-01T14:15:00.000-08:00

kellele ei meeldiks little dragoni yukimi? tilgub ld'lt muudkui muusikat ja remixe... meeldiv!

muidu japsidega seonduvast mainiks ära, et viimases pealtnägijas oli seekord näha lausa nelja japsi, kellel kõigil on eesti nimed oma eesti ema järgi ning karaokebaar nimega eesti tokyos. sellega seoses meenus mulle et ärevaks tegi mind miskipärast ka äsja poelettidele jõudnud minu jaapan, kirjutet kellegi maret nukke poolt ( mall nukke sugulane? veel ei tea). kuna hiljuti avastasin TÜR'i fonoteegi ja et seal on ka igasuguseid filme saada, ehk siis et raamatukogu on võimas, otsisin siis estrist ka seda raamatut. njetu. küll aga leidsin raamatukese, mida juba ammu olen kavatsenud soetada või kellegile kinkida. aga lutsu raamatukogu oli seekord kitsi ja ei saanud iidsete jaapani seksisaladustega tulema sealt. järgmine kord tülitan tädikest.

The Internet - Cocaine (Little Dragon Remix) by The FADER
Little Dragon " Ritual Union " Alex Barck remix by alib
ja see juba legendaarseks saanud...

deutche humor

2011-11-30T15:09:00.000-08:00

still exists!
killing joke:
wenn ist das nunstuck geht und slotermeyer? ja! ba yerhund das oder die flipperwaldt gespuhrt!

midaiganes see ka ei tähendaks!

(ja peale tundi, kus õppejõud teatas, et eestlasele on omale briti huumor, küsitlesin ettejuhtuvaid tuttavaid, et misvärk on. vastused: 14-st 10 briti, 2 ameerika, 1 soome 1 - , 1 mõlemad, sest huumor on huumor. hilisemal küsitlusel läks filosoofilisemaks aruteluks, millest võib-olla teinekord. leidsin oma esseeteema igaljuhul. rohkem researchi ei viitsi teha, pidi olema 5 nalja saksas libastatistikute kinnitusel. kusagil foorumis oli forbidden pilt hitlerist, kes ütles, et tema koeral pole nina. niuniu.)

metamate / läbi lillede vs läbi numbrite / muna vs kana /kvalitatiivnekvantitatiivne

2011-11-29T01:07:00.000-08:00

matemaatika on ka metafoor läbi mille me elame.

ja maailma mõistame, ja muudmoodi lihtsalt ei saa, ja kui saab, siis ikkagi nõutakse ratsionaalset, positivistklikku lähenemist, sest muidu on mittetõsiseltvõetav "naised saunas rääkisid" kaheldava väärtusega iba. pole metafooriraamatut kätte saanud, aga pakun, et selle sisu on enam-vähem kattuv ( va minu emotsioaalsed argumendid siin).

pluss mulle näib, et juba "eos" püüeldakse mehelikkuse ( ilusam öelda yang, sest see kannab endas neid nö mehelikkuse jooni märgatavamalt edasi) poole, sest mehelikkus on agresiivsus ning juba kõneledes kasutame agressiivsust kõige selle suhtes, mis me sõnadesse ohjame ja kuidas "tegelikkust" alistame, seda hämarat ja hoomamatut, müstilist (Yin) süsteemi sisse panna püüame ja selgitada. konkreetsus ja äratestitavad või ilmselged faktid on see, mis loeb, mida tahetakse tõelisena võtta. ja matemaatika on ju ka millegi minumeelest äärmiselt abtraktse kinnipüüdmine arvudesse ja kujunditesse, saame arvutada välja seda, kuidas maailm toimib. ja kõik nagu näiliselt kokkuleppeliselt klapib ka...

naiselikud oleme kõik eos juba niikuinii ( kunagi kuulsin või lugesin ja see sobib mu diskursusesse: kõik on algseimas väljaarenemata lootearengustaadiumis xxkromosoomiga), ehk siis maailma mõistmise soov, seoste loomine, deeper understanding, ühesõnaga kõik, mida alahinnatakse koondnimetustega häma või kognitiivne. aga ka seosteloomist ning mõistmist, empaatiavõimet saab ja tuleb arendada. ja kui seda arendada koos tolle teise, positiivse/meheliku vaatega sümbioosis, siis sünnib sellest nagu teatud võtmes bestseller või megahitt - enamuse poolt heaks kiidetud ja äge! väike suur pauk.

nii, et siis naised, ei taha teid kurvastada, aga mulle tundub, et nii teadlikult kui alateadlikult püüeldakse "meheks olemise" poole, ( ok, mida meheksolemine tõeliselt tähendab, on midagi sootuks muud) - kummitusjutud ei lähe kohe mitte teaduse alla, millega nt füüsikainstituut tegeleda viitsiks. küll aga ei tööta positivistlik meetod või vaade(yang) täiesti iseseisvalt ( nagu ka kvalitatiivne meetod täiesti iseseisvana on liiga soft ja subjektiivne, et selle järgi laiemaid otsuseid teha saaks), kuna see ei toeta täielikku mõistmist(yin) vaid ainult annab edasi ratsionaalselt kogutud infot, mis ei ole päriseluga kontatiski ( "koolitoitu sööb 65,4 last") . Niisiis, käivad need duaalselt koos, (nende vahel balanseerimine on see konksukoht,) ja seepärast ongi kvantitatiivne meetod kvalitatiivse meetodi meetod minu arusaama järgi, (kuigi nad toetavad teineteist ka vastupidi, moodustades nagu hermeneutilise ringi). aga sellest tulenevalt - mata on metafoor arusaamaks maailmast (mis samas loob uusi tähendusi/tõlgendusi ise).

arvatavasti ei pea eriti keegi (hiilgavama mõistusega olend) seda mingiks valiidseks analüüsiks, sest asi on vist ilmselge või siis hoopis tobe ja vigadest kubisev, ning mis siin pikalt arutada seda, asuks nagu uuritavate asjade analüüsi kallale juba! aga ma pidin selle läbi nämutama enda jaoks, sellised seosed mulle meeldivad.

aga norra hiphopivendade advendikalender on selline:

TAILORS - DAGEN | DERPÅ from Johannes Greve Muskat on Vimeo.

tagasi juurte juurde

2011-11-28T01:27:00.000-08:00

Unes täna oli ebamugav: Oli vaja hambaid pesta, samal ajal viibides laulukooris. Siis võtsingi kotist hambaharja ja pasta ning asusin harjama. Ümberringi rahvas kogunes oma kohtadele, vanad klassiõed viskasid üksteisele viisakaid lühilauseid jne. Raskeks läks mul siis, kui tõusti püsti ja laulma hakati. Pidin ju pasta välja sülitama ja suud loputama. Ookei, kohmitsesin käekotis ja leidsin salvräti, kuhu peale väikest arupidamist hambapasta väljutatud sai. Aga suud loputada? Ruumist väljuda oli mõeldamatu! Sellises ebamugavas seisundis ärkasin. Hiljem hambaid pestes neelasin kogemata loputusvee alla. Öäfhjdsalnjöc

Kõlab jällegi maru lihtsalt, aga unistada tasub, sest väga vabalt võib minna nii, nagu väiksena unistanud oled - minu rahatuse üks põhjustest võib olla see, et ma pole kunagi unistanud miljonärkis saamisest. Vend unistas sellest ning näib, et ta vaikselt saavutab olukorra tehes sada tööd korraga, omades praktilisi prioriteete. Pind soovis olla rikka mehe väljavalitu, mille tunduvasti ta praegu ka saavutanud on. Aga mina? Väikest valget maja järve ääres võrkkiigega pole ma veel saanud... Või pole ma oma unistustes olnud piisavalt konkreetne või üldine või otsustav? ( st olen veel palju asju tahtnud, nt kirjanikuks või muusikuks, mis aga nähtavasti tänu olemasolevale heale mind väga ei motiveeri asjutegema, ahaa merisea sain küll!). Õnneks sai nädalavahetusel siiski L-E rohelusse ja tähistaevast vaatama, sauna ning jõulutoite nautima. Lihtsad asjad, head asjad. Jõulusoovid on ka tegelikult mittemateriaalsed, yoyooo....

Meelevaldne videovalik seekord, tegelikult on nädalavahetuse muusikamärksõna KOER või KIISUD. Aga muidugi ei mäleta ma koeravideo märksõnu ja Propelleri Kiisulaulu youtube'ist ei leidnud. Igaljuhul-igaljuhul, tasub videotes beibed ära vahetada nunnude koerte või kassidega! (Leppida tuleb praegu aga Casiokidsi pakutavate pehmete mänguasjadega. Alf!)

mis nali see on?!

2011-11-25T11:50:00.000-08:00

Mardilaupäeva õhtul leidsin vastamata kõne emalt. Järgmisel päeval selgitas emps, et tahtis mulle mardilaulu laulda vaid (besides other things). Eile hilisõhtul nägin taas vastamata kõne oma telefoniekraanil. Ema. Täna seletas ta, et olevat tahtnud kadrilaulu laulda eile ja nüüd on õige aeg möödas. Soovisin talle ise siis head kadripäeva. Teistele Kadridele ja säänsetele, olge meheks!

folkeopplysning gjennom hiphop

2011-11-23T07:24:00.000-08:00

Mu teisipäevane ettekanne pole küll täpipealt sel teemal, aga, näe, kuidas räpp kõik cooliks teeb ja kuidas seda on võimalik kasulikult ära kasutada. Elagem keskkonna, mineviku ja tulevikuga kooskõlas, kasutagem selleks värsse...

Näiteks, kui oled emigreerunud Lähis-Idast, siis rõhuta oma võõramaist identiteeti ja ühiskondlikke ämbreid räppides nagu Karpe Diem. Kui oled selle kõige najal kuulsaks saanud, võid aidata kaasa maailmaparandamisele nii:

Juhul, kui oled üsna põline norrakas, siis võid oma räpiannet aga ära kasutada folkloori edasi kandes ja seda pisut uuendades ning panustada järelkasvu harimisse, nagu seda teeb Aslak Borgesund siin.

Alert! Kui oled loodud depressiivseks tüübiks ja adopteeritud Lõuna-Koreast, võid välja anda raamatu, mis pulbitseb sinu emotsionaalsetest sise- ja väliskaemustest. Mina olen niisama depressiivne siin, sest tundub, et ma pole "üldsusega" ühel lainel. Ma ei tule selliste asjade pealegi, mis mõne jaoks tundub väga loogiline ja mis tundub mulle loogiline, ei ole seda teiste jaoks. Saaksin sellest pika jutu ära rääkida, aga milleks. Keegi tegelikult ei taha väga teisest aru saada. Ma ka ei taha, olen väsinud üritamast.

novembrikuu vahvaim, ühtlasi musikaalseim vunts leitud

2011-11-21T13:26:00.000-08:00

Avastasin ühe eriti vahva vuntsi, kui p3 õhtune vöönd käima jäi. Vunts Harald Are Lund (65) on uuema ja vanema, enamasti tundmatuma, pungist jazzini musa sõber ning jagab seda infoküllaselt esmaspäevaõhtuti ( kl20-23) p3 eetris ( norra keeles, aga sellest ei tasu heituda). hea saade on!

väike tutvustav telesaade temast siin.
raadiosaateid saab kuulata siin.

ekraanivalged ööd tartus

2011-11-20T03:48:00.000-08:00

et mul meelest ei läheks ja kel veel huvi, siis tartu pöffil huvitab mind raha ja ajavaest tudengit kaks filmi:

21.11 Esmasp kl 22.30 Tagahoov ( 1h 10' Athena) - islandi tagaaias toimuvast. kuna islandi muusikud on tallinnas ja üldse eestis päris palju käinud ja kontakte nendega , siis on tunne, nagu toimuks filmitegevus nettopp kusagil siinsamas tagaaias, nii lähedal, et no sellest peab lihtsalt osa saama. treilerist nähtud kellegi kodu nägi välja nagu täpselt olafur arnaldsi kodu. mine sa islandlasi tea.

22.11 Teisip kl 17.30 Oslo 31 ( 1h 35' Cinamon ) - ajalehed praegu kõmmutavad, et see linand võitis rootsi filmiauhinna ja parima filmifoto preemia. nagu treilerist näha, siis põhjamaiselt kargeid kaadreid ja mitte enam ülinoore tüübi keskeakriisi sisaldab see teos. kulg. sama peategelasnäitleja ( A. D. Lie) on sama rezisööri ( Joachim Trier) eelmises filmis reprise ka peategelinskit mänginud.

tegelikult veel mitu filmi, mida ära näha tahaks ( sh jaapani indiporno ehk Underwater love kus armuvahekorrad toimuvad pildil seisva veekolliga). aga pimedad ööd on näiteks veel nuputamiseks, kuhu ikka oma magistritööga suunduda. suundumusi on mul kahte tüüpi, aga kähku on vaja teha konkreetsem valik. don't ask...

overflooded

2011-11-19T12:50:00.000-08:00

Lilled vihmas (lilled vihmas on ehmatunud versioon) by RaveDigger

ja n tegi veel ühe eriti üleujutusliku versiooni :) ettevaatust, korrektse muusika austajad!, tegu on millegi väga hüpna, hajusa, ookeanilisega. aga selline biit mul meeldib - nostalgiasse ja transsi viiv üheksakümnendatelaadsus. ( nii. nüüd tuli the orbi isu peale! )
pilt sellest, kuidas jäin minimalistliku lambidisaini juurde...

mehed, naised, laps ja söödud koogid.

2011-11-14T13:49:00.000-08:00

taasavastasin oma mittenutitelefoniga tehtud pilte. ja nüüd siis mõned neist, ajaviitekritselduspildid, ka siin blogimälus. (ps. nagu näha, olen ka parajas koguses koogikesi ära manustanud. hoiatan, ma ei jäta neid! ps2. ma ei tea miks need suured soengud pea iga naisterahva peas on. ps3 pildid eelmisest aastast valdavalt)

enjoy!

update: eelmise kevade ( i guess et ema tegi ja vanaema pakendas ) kaasa antud pasha.

eg likar

2011-11-10T12:08:00.000-08:00

<p>&amp;amp;amp;lt;p&amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;lt;br /&amp;amp;amp;amp;amp;gt; &amp;amp;amp;amp;amp;lt;a href="http://2.bp.blogspot.com/-6l2PiHqKo68/TrwugO3PKsI/AAAAAAAABAU/pOJMobVvxsc/s1600/040809184145-pola.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"&amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;lt;img border="0" height="400" width="329" src="http://2.bp.blogspot.com/-6l2PiHqKo68/TrwugO3PKsI/AAAAAAAABAU/pOJMobVvxsc/s400/040809184145-pola.jpg" /&amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;lt;/a&amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;lt;/div&amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;lt;br /&amp;amp;amp;amp;amp;gt; bd771f/" style="display: block; height: 100px; position: relative; width: 400px;" width="400"&amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;a href="http://yourstrulysf.bandcamp.com/track/sister"&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;Sister by yours truly&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;/a&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;/p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;/p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;/p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;lt;/p&amp;amp;amp;gt;</p>

seal kus on nite jewelit, on ka mu hea tuju, avastasin tegelikult juba mõni aeg tagasi ning täna veendusin taas, ja pean jagama. ta toob päikeselise suvepäeva! ja nüüd ma katsetan viimast korda mulgikapsapurgiga, - kui see ei avane, siis täna kapsast ei saa.

Kummaline.

2011-11-09T00:24:00.000-08:00

Kummalisel kombel teevad mulle praegu võrdselt muret mu tähistaevast meenutav näonahk ja kl2 algav kontrolltöö, milleks konspekteerimist alsutasin (suure unega, loe: mitte kuigi edulise kiiruse ja mahuga) täna. Suure unega eile pidi magama minema ja muid asju tegema pluss oma mälu proovile panema. Meelde ei tulnud kõige absurdsemad asjad nagu debesis ja davana vms. Ilmelt sellepärast, et ma just ei kasuta igapäevaselt seda sõna nii tihti. Mis nüüd järelemõtlemisel on väga loogiline, nagu läti keel üldse, haha. Ma jätkan ahhetamist, kui kummaline keel see on. Segapudi kõigist laenudest, sekka mõni väga omane sõna. Otrdiena - the other('s) day ? jnejnejne

ninii. Mari. Kus on su prioriteedid? Jäta see tähtkujude lugemine oma molu pealt, jäta blogis pläkutamine ja asu asja kallale. Hetkel tean vaid, et kui kuulen kusagil kedagi ütlemas Halliday, võin automaatselt piiksuda: "Valikud! Valikud!"

ps. Silmasin eile olevust, kelle blogi vahel loen. Weird. They do exist....

psps. Sel sügisel olen saanud tunda sellist emotsiooni nagu solvumine. Üsna uus või unustatud vana tunne. Ebamugav indeed.

äärmiselt lühike kokkuvõte nädalavahetusest, mis pole tegelikult vajalik info, aga see haakub mõningal määral nädalavahetuse parima videoga.

2011-11-06T14:05:00.000-08:00

jee, oodatult seltskondlikuks ja pisut ootamatumalt räpiliseks kujunes nädalavahetus. ka ootamatuid kohtamääre sisaldavaks. seetõttu laupäevaõhtuse kosjugini esikas oli pisut kurnav. kaks soojendajat kurnasid juba välja - ühed venekeelsed, keda ma nimekirjas ei märganud ega pole siiani viitsinud järgi vaadata, kes nad olid; teised ( well ok, okym riim sümpaatne) kõnelid kuidagi nii, et ei kõnetanud ühtegi rakku minus kui publikus. genka muidugi oli mahlakas, kuid selleks ajaks olime siis, nagu juba vihjamisi mainitud, ära kurnatud (eelmise õhtu-öö ja päeva tegemistest ka) ning lahkusime poole laivi pealt koju magama. sõnad peas ei olnud, kuigi ep käis taustaks terve õhtu. ja illustratsiooniks:

stiilinäide algavaks hooajaks

2011-10-31T10:58:00.000-07:00

a võta šnitti eskimotüdruk Kakonitast, (kelle Amundsen ekspeditsioonilt koju tõi). pilt siit.
seoses amundseniga veel seda - mul ei lähe meelest töökaaslase siiras hüüatus karvases töörõivastuses maadeavastajat nähes: "nagu minu koer!"

Püssid

2011-10-29T15:01:00.000-07:00

Sattusin kogemata Araabia moodsa luule otsa. Minetades oma mugavustsoonile kohase eelarvamuspagasi mugisin sedasorti luulet siis vahelduseks. Palju sõda. Palju sõna. Aga kuna mind siiski võluvad enamasti sõnavaesemad tekstid, toon siin näiteks välja Sa'di Yusuf'i ( 1934.a. Iraagis sündinud ja Bagdadis õpetajaks treenitud kohalikku kommunistlikku parteisse kuulunud tüüp, kes nüüd elab Küprosel) luuletuse. Pilt, mis sellega silme ette rullub, on elav nagu film... (a nagu ma aru olen saanud, siis tuntum tüüp sealtkandist, õigemini Palestiinast, on Darwish. Tal on asju!)

Guns

The guns roar at dawn

And the sea enfolds the city like smoke

The guns roar at dawn

And the birds are frightened

Have the planes come?

In an empty flat

The plants are silent

The vase is shaking

ps. isiklikust elust rääkides: ööbikuks hakkasin. ei mitte emajõe, ei soengu ega kleptomaania osas. lihtsalt öösel on teha muud kui magada. ning päeval justnimelt uimerdada ja magada. asi algas mõni päev tagasi õunakoogiga, sisaldas kohtumisi vanade tuttavatega ja täna võiks ju lõppeda esmaspäevase tunni ettevalmistamisega. aga juba mõned esimesed read ajasid mu, va poeedihinge, hoopis siukseks. hm. ja vahel on väga pime õues või olen ma ise pime. meelsasti võiks nüüd siia joonistada koomuski sellest, kuidas ma porgandit söön ning teen mingi võimsa liigutuse ja siis võidukalt pimeduses edasi liigun...

soon...

2011-10-29T04:23:00.000-07:00

oktoobri viimane nädal

2011-10-25T01:37:00.000-07:00

ja mul on kontsentreerumishäired, yo!

hähh

2011-10-23T23:33:00.000-07:00

teatriluulud

2011-10-22T13:32:00.000-07:00

vana hea tatari-miljöö! soe ja hubane igas mõttes...

mu extoast on saanud nukuteatri uue põlvkonna esindaja S ( loe: teater on ta elustiil) kasutuses maagiline paik, kus on nii palju suuremaid ja pisemaid detaile, et ma hetkel ei viitsi seda kirjeldada. igaljuhul oleksin nagu sattunud nukumuuseumi mõnda nurgatagusesse, ma ise. ka õhtune koosviibimine youtube videote saatel oli kõvasti mõjutatud S'i stiilist ja ma ütleks, et see on äge! võinoh, värskendav. kindlasti tegi siin vein minuga oma töö, aga siiski, sedasorti kunst täidab mingit sorti käegakatsutamatut nälga... ja mul see nälg ikkagi oli ( igaljuhul kujutanuks ma ette ka nt õhtust suvepäevaetendust pisut nauditavama visuaalse ja miks ka mitte sõnalise väljenduse osas intonatsioonide poolest naturaalsema tükina ( pöhh miuke lause!). st et siis laused ei tuleks suust välja nagu robotid, mida selles etenduses kohati ette tuli ja mind häiris. ja näidendis niigi sunnituna tunduv naer ei olnud ka laval just loomulikum. muidugi ei propageeri ma no99 "särtsakust" (vms) nagu A mu kehvast kommentaarist pahakspanevalt aru sai. aga ma propageerin mõningast rohkemat läbimõeldust. usun, et suvel võis see kindlasti väga lahe ja mõnus olla. vist. aga see siin ja praegu oli kuidagi vahepealne ja ei avaldanud see vahepealsus kahjuks suuremat sorti elamust. üldiselt siiski kenasti lahendatud, kuiigi... ja asle oli merenarkomaan for sure, adrenaliininarkar kuni viimase hetjkeni, või siis käis merel mingeid maitea mis asju ajamas, angry birds vms. tüütu ülemõtlev naine, võiks öelda, aga ei võiks ka, sest ka ju tema roll oli mõistetav. mõistlik inimene ei roni vihma ja tormiga fjordile ja punkt)

mõned maagilised asjad siin kähku spämmin edasi, enjoy:

2. osa:

3.osa ( mu lemmik :-p)

ja midagi lõbusamat ka ikka!

joo(deldus)

2011-10-20T00:54:00.000-07:00

käes on oktoorbi keskpaik, mis tähendab, et peagi:

( ning nagu näha, väljendan end viimasel ajal täägides. mis sorti progress see veel on? siin saab rääkida twitterimõjutustest vist?)

tants eesti filmi ümber

2011-10-16T04:19:00.000-07:00

tore skets, yo. nii ongi äkki. imed jäävad tihtilugu vaatajate poolt tabamata. imevad.
*

peab mainima, et selline "elitaarne" eesti kaubamärgiks muutuv tumedus mulle siiski meeldib. weird as i am, mitte ilmselt päris igas filmis. ning kui ma oleks proff, siis vuristaksin ette nimesid, mis rezissöörilt see ja teine idee napsatud on. aga. idioodis oli tumedus ja maalilisus ja odavus kuidagi omalkohal ja töötasid koos sümbioosis. vähemalt toetas konstüümidraamat tugev dostojevskiline aluspõhi ning näitlejatering, mis sisaldas vanu tuntud larfe, okei, tõi esile risto, kes võitis ka mu ühe üliheterost meessõbra südame. et siis win! vastukaaluks aga, üks naispeaosatäitjatest tõi küll kurvid kenasti ausse, kuid viis mind assotsatsioonidele, kuidas panntäis praekartuleid ja torditükk kiirelt tema kõhtu tee leiavad, ning see tema eneseväljendus on selline vastakas - tundub alguses väga kohmakas, kuid oma altkulmu pilguga muudab ta selle kuidagi "nii peabki" effektseks, et... nojah, raske on teda kaua jälgida. isiklik värk, ehk on temagi paljude südametes.

isiklikust elust rääkides: oeh, raske on olla tundlike vanemate tundlik laps. aga katsugem mitte hädaldada. tähtede poole, kus iganes need ka poleks ja mis iganes sõelapõhi...

merikapsas

2011-10-13T01:12:00.000-07:00

üheksateistkümneaastaste(?õigekiri) pealetung ja torm, ma ütleks. üks neist, kes juhuslikult ka postimehele muusikarvustusi vahel kirjutab, on mu klvaeriklimberdusest sellise pompöösselt algava ja hiljem mõnusa fluidumiliselt tiksuva kulgemisega remixi teinud. algset klaverit on pisut kuulda kusagil 1.11 juures ja aimatavalt edaspidigi.

Lilled vihmas (ligunenud version) by RaveDigger

seoses uue elukohaga on päevakorrale tekkinud jälle mugava tooli soetamise plaan. ideaalis oleks ta sellise konstruktsiooniga, (võib ka olla selline) nagu allpool demonstreeritud. m-l'l on säänseid tervelt 2 tükki, aga temaga ma kauplema ei hakka ega tunde külas veetma, ning mujal ma sama mugavaid ja häid täheldanud pole. aga otsime, elame-näeme...

jaa, andy, mina kaa mina kaa!

2011-10-11T00:31:00.000-07:00

hää:
everyone alive wants answers by teebsio

soomlanna ei ole kott!

2011-10-11T00:19:00.000-07:00

s`oomlane ~se (23) soms -iete
ko`t´t^b koti (62) 2. soma

omaette nunnu on teada, et saaremaa on läti keeles saamisaar... (sāmsala)
ps. läti jänes teeb cibric-cibric. eesti jänes on vait.

veetlevad veidrused

2011-10-09T04:40:00.000-07:00

Ja äge hiljuti tuntumaks saanud tumedamat-tummisemat sorti uk-based talent the haxan cloak on teinud õppe- ja koostööd sähherduse kreeka päritolu meesbjörgiga, nagu factist lugeda, kes oma kõrvu kenasti elevantide eest hoidnud on ning pole okast kurku lasnud. võib-olla tal mingisugused magic okkad kurgus siiski on, sest oma häälematerjali kasutab ta vägagi mitmekülgselt ära. ja kaelaümber on ta enamasti midagi totralt dekoratiivset sättinud. kui olla nii särav isiksus, pole ju vaja seda sära varjama miskeid sallilaadseid dekoratiivmoodustisi, aga las ta siis jääb. oluline on, et mikhail on suht geniaalne vend. siin meeldiv näide helide ja visuaalide liitmisest.

tüünusõpetus

2011-10-08T12:45:00.000-07:00

ilusad japsinimesed ilusal industriaalmaastikul lihtsalt ilusat muusikat tegemas. sellist, mis endalgi pea sees helisema hakkaks, kui ilma audiosaateta linnas kaua ringi tammuda. või ka looduses. tüüne värk :) jah, siin empaatia teeb subjektiivsel meeldimisel oma töö. ja arvatavasti on mõningaid indiviide tenniscoatse täna citysonicul vaatamas-kuulamas kah. veel laulvat linnapilti jaapanist (ja mujalt) siin.

Ühes väikses eesti linnas

2011-10-06T00:32:00.000-07:00

Foucault’ ühiskonnakäsitluse keskmes võimu ümbermõtestamine. Võim pole lihtne hierarhia või duaalsus (isand vs. ori). Võimusuhted on kõikjal – pigem võrgustik kui hierarhia. Oleme kõik alati võimusuhetesse kaasatud ning see on dünaamiline protsess

ma ei tea, kas oleksin pidanud nunnud lastejutud rikkuma ära tunnis omaenda näitega, mida siin rahulikumalt avaldada saan (nimelt ma olen passiivne lambuke tundides ja just mitte kõige jutukam, leppige sellega, vana koer juba). näide ühest väikesest eesti linnast, kus kuu alguses, vanpsi jutu järgi, on võim poole linna üle ühel katlakütjast onul. tal nimelt on siis palgapäev. ning tal on siis vaja võtta viina. muidugi on katlakütja omakorda allutatud oma sisemisele viinadeemonile, mida justnagu ei pärsi ka onkli viinavõtjatest sõbrad, kes talle nagu uni peale käivad, et tulgu ta nüüd nendega jooma või on ta kitsi. elektrikuks kutsutud katljakütjast onu ei ole kitsi. viinavõtmine kulgeb, vanpsi jutu järgi, nädalate viisi. "ja siis ta on nädalateviisi käpuli või ma ei tea kus. ükskord oli minu ukse taga. oli valesse trepikotta sattunud" ja nõnda elatakse pidevas külmahirmus. vot nii.

teemamuudatuseks: ja siis twin shadow on natuke ära möksinud ühe toreda loo (pand sellele nimeks changes võimidagi taolist), mille originaal kõlab väga lummavalt, viisi mitte perfektselt pidavad naisterahvad on vahel maitsekad ja oskavad hinges mingeid meeldimiseks vajalikke nuppe katsuda imo .see on mind nüüd nädal otsa kummitanud. see on teinud pai mingitele ajukohtadele, mille tulemusel olen veits triibulistes särkides klounimeigiga tädisid joonistanud eiffeli torn peos ja nii. selgus et ka ülejäänud album nimega circus on täitsa torekas, diskopepudele eriti sobiv. aha, pluss akordion on mu uus boyfriend! (st mulle meeldib)

2011-09-30T09:35:00.000-07:00

hommikune poeetilisus kadunud. selle asemele tekkinud miskisugune eepiline

me le watching game of thrones all afternoon.

some time later - in da külmkapp - no keefir/kefiir, leib otsas.

mission poodi minek.

poodi kui missioonile, olulisele retkele, läbi majade ja teederägastiku, mitmeks kuuks, kust kangelane võib-olla ei naase.

oh seda kampsuni selga ajamist, südikat jaki selga tõmbamist, milliste liigutustega saab turvaline jakk kinni nööbitud, vöö tugevalt peale seotud. sall - ei tohi seda abimeest unustada. ketsid - paelad seotud aegluubis, paelajäägid ettenägelikult soki sisse toppida, et nad olulisel retkel ei segaks ei ette jääks. poekott kaenalsse - rahakott check!

lipatlapat kiirel sammul mööda asfaltit. sügispäike paitab põski. rõskus ja kolletanud haljasalad. teede ületamine, no worries. hoiduda hobode eest, hoiduda igasuguse vaenlaste eest, kes pole su perekonnast, on vaenlane.

poe ees leidub mäletsevaid omavahel suhtlevaid kapuutsides tüüpe. heidan neile kiire pilgu. nad näevad mind, olen siin uus. poes ajakirju-lehti sirvides märkan, et sindrinahad on minust möödunud, strateegilistel põhjustel - et võõrkeha silmanurgas hoida. nagu neilgi on mul asja piimatoodete sektorisse. kõigil on sinna alati asja. haaran vajaliku kraami suurema vaevata, ka leib maandub korvi komplikatsioonideta. banaanide juures möödub keegi minust lähedalt. ma ei vaata, kes see on. mul pole selliseks jamaks aega. siiski, lkahtlaselt lähedalt oli see, märgin. mahlariiulite juures möödub hirnatav poistepaar minust uuesti. veendudes, et ma ikka ei ole siin kohalik. me pilgud kohtuvad hetkeks, see on kõik.

järgnevalt oli mu tee ohutu. taamal vaid üks vanamees aevatas valjusti, mis mind pisut ehmatas, kuid rööpast välja ei löönud.... mind ei jälitatud. kõik korras. pääsetud. mission accomplished. leib ja kefiirid laual.

taustaks jällegi üks hästikõlav rahulik looke islandlastelt, inglise keeles. ülehomme ongi pühapäev, nii, et paslik küll.
Sunday Morning by Arstidir

mott on nott or not?

2011-09-29T01:26:00.000-07:00

"Kas sa ei võiks minu üle hoopis rõõmustada ja ise ka sellest motivatsiooni saada?"

midagi sellist T minuga pahandas. Ta pahandab alati heatahtlikult ja humoorikalt, mis on zanr omaette. Istusime poolvihmases Hella Hundi pargis. Pargipingid nagu mingist inglaslikust teisest ajast eriti peenekoelise moega. Kas ta polnud mitte oma läpaka taha peitunud või näppis itouchi. Tol hetkel. Erksad värvid. Kui itaalia sohvasurfariga samas kohas paduvihmga istusime, sõitsid mööda kaks neoonvärvilises vihmakeebis jalgratturit. Ta haaras imekähku kaamera järele. Püüdmaks ennenägematuid eestipärasusi. Aga tematema. T kõrgelennulised plaanid ja edumaiguline elu tegi mu meele mõruks. Mõrult meelestatud ja häälestatud olin. Sest kas ei saaks jumal kuidagi balanseeritumalt jagada seda õnne ja õnnetuse suhet. ( kuigi eks tal olid teised õnnetused...)

Aga ükskord algab aega...

ja see aeg algaski nüüd hiljuti. Avastasin end tema peale mõtlemast ja sellest jõudu saamast - motivatsiooni ja rõõmu. Kindlust. Korteris hakati kütma, kuid see soojus siin on teistsugune. Hea tahe? Inimesed rügavad edu nimel. Mõned vähem mõned rohkem. Aga et sellest rügamisest rõõmu tunda...

Peaksin olema motiveeritud eeskätt oma erialast ja kõrgetest tulevikuplaanidest. Selle asemel on mul pigem osavõtu ja mitte võitmise rõõm. Mingisugune imelik poolanonüümne rõõm. Motivatsioon ilma suurte plaanideta, lihtsalt bussiga maailmaotsa sõitmisest ja seal omaette nokitsemisest. Eemalolemisest. Aga kõrgelennulisele tulevikule võin öelda vist adjöö, kuna juba tõlkekursuse eestvedaja kinnitas seda: "mõnikord ei sobi iseloom!"

Ja mis üldse on kõrgelennuline? Prestiiž?

Lihtsalt kuidagi äraole-elalemine ja kergesti mitte suuri riske võtmine on ka võimalus. Kahjuks mitte parim võimalus, ja kuna aitab küll ühest olelevast haigutamaajavast inimesest(thats me) siis võiks enamus inimesi mitte sellised olla. Peaasi on muidugi õnnelik olla... ma siis katsun esialgu olla õnnelik siin ja praegu.Vähemalt on mingisugune rõõm ja mingisugune motivatsioon. Esialgu mulle sellest piisab. Ärme edasi mõtle. Konkreetsetele asjadele nt.

(veits random the church'i lugu destonation siia taustaks, väga mõnus lugu. aga jumal temaga. või kurat)

nudistiline falsifikatsioon

2011-09-26T22:14:00.000-07:00

Det findes lige så lidt en en nudisthorisont* for sig som der findes historiske horisonter som man skulle tilegne sig ( Gadamer : 289)

* nutidshorisont - praeguseaja horisont (minu kohmakas tõlge)

(Samavõrd vähe on olemas nudistihorisonte kui ajaloolisi horisonte, mida omandada. jällegi, minu eriti kohmakas tõlge, aga ma ise saan endaarust aru küll. kontekstist välja kisutud hetkel...)

murr

2011-09-21T12:34:00.000-07:00

jazz

hakkab varsti pihta kerratõmbumise aeg. jahedus tundub ikka veel värskendav. palavus üllatav. nokitsen koguaeg midagi, aga valmis ei saa. võib-olla ei tohigi saada. et kui saab, siis...

see ei ole helvetica

2011-09-19T23:49:00.000-07:00

kõlav lause õppematerjalidest (Ridderstad, 1999), pilt netiuudistest. ja helvetica see pole, midagi ligilähedast. ja taanlaste helikeelt.

Boom Clap Bachelors - Mellem Dine Læber EP by Plug Research

lamp

2011-09-18T04:17:00.000-07:00

still

2011-09-17T06:34:00.000-07:00

kui sulle on antud vähe ( perspektiivitaju, arukust, kannatlikkust, pliiatseid ja muid töötarbeid , aega), siis ei maksa üle oma varju hüpata. eriti kui on keskpäev või selline pilvine kõikehõlmav lõpmatu vari su ümber. tuleb teha nägu, et see ongi mõeldud nii ja et see peaks olema äge. see = asi, mida sa nimetad omaloominguks või siis ehk ka igapäevaseks toimetulekustiiliks. btw seal kõige all on eriti "hõrgu" kvaliteediga laiv ühest mu improst (2009?), volüümi võib julgelt juurde keerata ning lugu lihtsalt taustaks mängima jätta. eriti vihmaga :)

Lilled vihmas by marikami

kellavärk

2011-09-11T01:50:00.000-07:00

2 märkimisväärset igapäevaselt tähtsat pisiasja: 1) ilma mobiilita saab kenasti hakkama. kui e-mailid toimivad ning piisab ka ühest pähejäänud lähedase telefoninumbrist. märgatavalt aga tunneb puudust telefoni ajanäitaja funktsioonist. 2) õnneks toimib mu biologiline kell nagu kellavärk, nagu täna hommikul avastasin. eile õhtul lubasin endale, et noh ärka mari around 9am. ja nüüd hommikul on päike kõrgel ja ma tatsan uniselt esikusse, et suurt seinakella näha. 15 minutit 9ni. naiss. tagasi voodisse. uiman kuni mõtlen - nüüd vist võiks siis ärgata. tatsan veidi erksamana esikusse. punkt kell 9. kas teistel on ka nii?

koolis

2011-09-08T15:15:00.000-07:00

ja siis hakkame õppima kõrgklassilisemat spetsiifilisterminilist häma ajama. kuid kõigepealt diskursusemõiste selgeks! ja liikugem homogeensuse poole!

(mingi arutlus hakkas mul siin veel olema, aga on ilmselgelt liiga hiline aeg ning ma ei anna ilmselgelt ideaalse humanitaarteadlase, kes suudaks täppisteaduse kõvaduse ja täpsusega võistelda, mõõtu välja...)

head kooliaasta algust!

2011-09-04T13:40:00.000-07:00

täna sai igasugu asju mittetehtud. mu peaaegu lemmikpilt minust endast, näe! et pildi ülespanemisega haakuda, siis sellest ka üks mu tänane juhtmõte: ennast armastama/väärtustama peab. peale imelikutsemise, et kui omada emotsionaalset mälu, siis on kummaline vahel ringi jalutada ning transformeeruda ajas tagasi. ja tunda samu asju. minupuhul juhtub tihti. ja vef on miski riia jalkaklubi, aga ka hiiglaslik vabrikukompleks, kus toimub pidusid, näitusi ja kus pidavat hipsterid pesitsema. kooserdasime seal mingil reggeüritusel.

ps. natuke midagi sooja sügisõhtusse:

Dead Pixel by Solipsisticnation on Mixcloud

psps. ja kuramuskuramuskuramus et eclectical ikkagi ei käinud!

Leidsin ühe oma vana päeviku. Mõtlen tänapäevalgi vahel nii:

2011-08-30T02:58:00.000-07:00

28.okt. 2008

Mulle meeldivad naised. Nad on palju huvitavamad kui mehed. Huvitav on jälgida, kuidas igaüks oma naiselikkuse või selle puudumisega toime tuleb. Kuna minu enda jaoks on suht pingutus olla kena ja standartne tütarlaps, siis panebki mind sookaslasi imetlema nende südikus, kuidas neil see naiseks olemine nii hästi välja tuleb. Noh mõnedel. Eriti tore on vaadata mõnd loomulikult just mitte kõige kenamat neidu ning kuidas ta selle oma riietuse ja käitumisega püüab korvata. Tublitubli. Iga mingi „koledusega“ naisterahvas üritab selle „koleduse“ omakasuks tööle panna, selle hoopis kauniks „omapäraks“ muuta ja teisel kujul välja tuua. Noh, juukseid saab kohendada, kuidagi oskavad mõned teha nii, et nende kole nägu muutub mingis tema iseolemise kontekstis hoopis ilusaks. Muidugi on siin äärmiselt suur jõud enesest mõtlemisel. Kui tunned end ilusana, kujutad end ette nii ja naa, siis oledki paugupealt ilus.

Samuti äratavad minus huvi mehed, aga mitte proffesionaalset laadi. Kui ma vaid leiaks mehe, keda oleks lihtne ja kerge imetleda.

vestlus

2011-08-29T04:39:00.000-07:00

Mari says:
toomas,
your opinion
ilves v tarand?
toomas says:
lühem seelik
aa
Mari says:
:d
toomas says:
:d

suusabaasis

2011-08-27T09:50:00.000-07:00

m sünna pilte pole veel saada, siis võib ka fffounditud foto siia riputada. samasugused õhupallid. peaaegu samasugused kamsid. vaip sai palju pooli juua ning almost everyone was happy :) midagi muud olulist pole rääkida praegu.

üll

2011-08-26T03:21:00.000-07:00

ilus päev täna. leidsin psühhedeelse little dragoni video, uus plaat tundub ka mõnus soundtrack of life... täna ju stalkeri festivali alguskontsert ja meil kodus üllatuspidu. üllatuspeo peategelane aga plaanib olla stalkeril. õhus on pinget.

käisin riias

2011-08-25T14:54:00.000-07:00

naasesin selliste muljetega, et riia hakkab juba päris kodusena tunduma, ainult see nende keel on killer. ja vene keelt kõnetavatele nt abi paluvatele mammidele ei oska musta ega valget kosta. ehk siis minu abivalmidus jätab soovida, sest tegelikult peaks inimest oskama aidata ükskõik mismoodi ja kuidas. väidavad üdini helged-head inimesed. ning. inimesed pidavat jaotuma kaheks, nagu ütles khani ema: olgu ta moslem või hindu, loeb ikkagi see, kas ta on hea või halb. vot. kas loevad kavatsused? kas kui inimene kavatseb head, aga ei astu selle nimel just eriti mingeid samme, on ta hea või halb? pole piisavalt hea? selle kohta ütleb mõni ignorantsus. ja ignorantsus on halb. väidetavalt. kui mina ütlen, et pole olemas head ega halba ning asjad on suhtelised, siis kas läheb seegi ignorantsuse lahtrisse?
öhh, mis siin ikka teoretiseerida, kuulake hoopis läti suure helilooja estraadiloomingut. ja illustratsiooniks pilt madam coco'le pühendatud vintage pood-puhvetist, mis on päris õdus kohake.

Liig mis liig juba!

2011-08-18T06:32:00.000-07:00

Pläkupläku ka: käisin ükspäev kaltsukas ja sain palju lillelisi rõivaid. Kui te mind näete roosiõielistes lohvakates pükstes ringi kruiisimas, siis võtke teatavaks: need ei ole tudupüksid! Need on toredad lillelised suveks,okei, suvelõpuks ideaalsed püksid.

aktiivne suvi

2011-08-13T08:49:00.000-07:00

aga ühel suvepäeval sain omale uue sõbra, nüüd õpin vaikselt ta hingeelu tundma ( esimestel piltidel on paremalt alumine ruut imelikult äravalgustunud). ning mitmetel suvepäevadel nauditud maalapse staatust, nagu suvel ikka...

autod ei maga ka veel...

2011-07-30T15:16:00.000-07:00

grimes ehk montreali kahekümnekahe aastane neid claire boucher keetnud mõnusa pajaroa oma eeskujude kate bushi ja björki mõjudest dazed digital'i sõnul...

ookean

sissekanne

2011-07-30T09:48:00.000-07:00

tallinn tervitas mind jahedalt ja hallis uduvihmarüüs. üsna uuele vihmamarjule see ei meeldinud väga. lühkarid, ainsad kaasas olevad püksid, ja kõik soojaandev kraam ehk kampsun ja pintsak seljas. kubujussinagi oli pisut külm. tõepoolest, mul oli viimane aeg koju tulla selliste ilmamuutustega.

kirjutan, sest mind on haaranud rahutus. eih, tegelikult mingit rahutust pole. madalrõhkkond. tahtsin vaid mainida, et raadiot pole vajagi, kui kõrvaltoas on bändiproov, okei, elav muusika. pärast teisipäeva, ma kardan, hakkan sellest jantimisest puudustki tundma.

nabaklabi siseõue ääristusest pilt ilustuseks.

postitamistuju

2011-07-13T05:29:00.000-07:00

Shell of Light (Shlohmo Remix) - Burial by shlohmo

orbisoni video ( mr. lawrence'il väega nauditav variant sellest loost) meenutab, et kuna ma nüüd poole päevani magada tavatsen, on lihtne näha selgeid unenägusid. näengi. majadest jälle. ja korteritest. ja sisustamisest. ja siis helistab emps, et: "me tuleme pooleteisttunni pärast autoga sulle kirjutuslauda valima...."

gustave

2011-07-11T13:13:00.000-07:00

mu tunded on üsna raskesti kasvatatavad, olen täheldanud juba mõningast ajast saadik. nt flaubert'i tundekasvatus on puha pooleli. üks asi mind pisut vaevab küll seoses selle raamatuga - tunnen ise nagu oleksin too peategelase frederiki revolutsionääriline sõber natukene. ainult et hoian oma revolutsioonid endale ja pean vist vastassoost pisut rohkem lugu ning pole nii andunud õppur ega midagi. aga lihtsalt, mitte areenil ja pigem ebameeldiva/mittemidagiütleva näolapiga, ei oska ka end kuidagi meeldivalt areenile toimetada/midagi piisavalt ägedat öelda, kuigi edevusest nagu tahaks. selleks see viletsavõitu blog siin. varsaagod. naiivselt usun igasugustesse asjadesse - vabariikluse paralleelina tahan näha midagi naturaalmajanduse sarnast ja näen, et see peaaegu toimib. et asju tehakse missioonitundest, mitte kasulõikavate organisatsioonidena. näiteks väga lahe on katla aed! inimesed, võtke istikud kaenlasse, vana koli, mis kuhugi aiapäkapikunduseks sobib, ning laske aga kätel mitte niisama rüpes passida! aiainimesed on heatahtlikud. hea vaheldus on ka linnalärmist korraks mere äärde jalutada ning hetkeks kaduda rohelusega täidetud müüri taha, mis ei ole suletud jalutaja jaoks. a mis siis veel deslauriersiga ühist - pessimismile kaldumine. hm. ja positiivsusele ikkagi ka...phöhh. ikkagi-ikkagi. minus on mõlemat sõpra. hajussüsteem... minu enese distsipliini kasvatamine pikaajalise ühekohapealseisva tegevuse suhtes on vajab poleerimist, st raamat on aknalaual virnas juba tükimat aega. ja laenatud tiibeti surnute raamat, mis kuulub hoopis teise masti, kah. ampsan hoopis norra tegelinskeid vaikselt ja aeglaselt, et magistris mitte kõikse tagumisem olla... flauberti peateosele vihjava nimega mõnus lugu siin illustratsiooniks ja kõrvalõbuks muidu ka.

restoran balti jaama lähedal

2011-07-11T12:26:00.000-07:00

linnahalli taga mere ääres

2011-07-11T07:49:00.000-07:00

on hää istuda ja mitmeid kontraste vaadelda. ühel pool patareivangla, teisel pool kruiisilaevad ja tiiburid. keskel mõned uljad ujujad.

tahaks maalida! tahaks tabada perspektiivi...

juuli algas

2011-07-07T04:20:00.000-07:00

"Mis ajast su juuksed sellised punakad on?" küsis ta ning märkas siis, et vaatas mind läbi roosade prillide. tähendab päiksekaklaasid pisut punaka varjundiga...

võin hiilata sellega, et olen pikakaril 15 kraadises vees suurte lainete sees ujunud. karastav. veel mõnda aega peale veest välja tulekut õhetab nahk värskusest. õismäelastel on ikka eriline privileeg - nr 26 buss otse väike-õiemäelt paljassaarde. väikese nipiga siiski: ta peatub selle imeliku suure tööstusmajajuraka ees, mitte päris ranna juures nagu 59.

üks kleidike on tõusnud

2011-07-04T10:46:00.000-07:00

tehnika vihkab mind muidu, enamus filmi sai valgustada väljavõtmisel, aga esimese korra kohta kõlbab ka nii :)

magasin maha

2011-07-04T02:22:00.000-07:00

sel ajal kui mina õndsat und magasin, süüdati meie rõdualune prügikonteiner. tuletõrje olevat kohale sõitnud ja puha. linnas olevat põlema pandud kokku 9 prügikasti. samuti ei kuulnud ma midagi rõdule ronivast uuest naabrist ning lõkerdavatest geriljakinost tulnud tüdrukutest, kes minu ärgates polnud vist veel magamagi läinud. kinoseanss kestis kella neljani. kogu see kaadervärk toimus kusagil kell 6 hommikul. rongkäigule jõudsin õigeks ajaks :)

oma kojas

2011-07-02T05:42:00.000-07:00

köögi ukse tagant läheb teine trepikoda. täna oli välisuks avatud.
mereääres sumisesid venelased ning laulisid rahvariietes grupid. linnapeal oli hulganisti prasnikuid. majas ka. teises tiivas, seal kus see trepikodagi. s sai ilusaid pilte.

mälukad

2011-06-30T02:45:00.000-07:00

kuna see koht siin funktsioneerib mingis mõttes ka mu mäluna, mida oleks tore vahel ka kasulikult ära kasutada, siis peab siia vist kirja hakkama panema asju täpsemalt. teine mälu on postkast. hot.ee oma toimib küll eriti nigela mäluna ja kahjuks just seal on kunagised kooliasjad. õnneks see pole mul ainus. mul virtuaalsed kombitsad ka mujal...

tere mari tulevikust, kes sa seda blogi siin mingiaeg kindlasti loed ja vaatad, et mis ilma pildita igav postitus see on. mul ühtteist mainida nüüd. kuna olulist ebaoluliselt on keeruline eristada, siis mõned märkmed.

mis ma siis täna teen, on kirjas selles rohekas konnapildiga märkmikus. ära unusta vaadata ka roosa vihiku vahele. tähtsaid pabereid on seal vahel, vist ka sees.

magasin kaua, natuke depressin sellepärast, et alati valel ajal vales kohas - nothing new.

ülikooli või mitte, on küsimus. paberid oleks nagu sees, aga seda ei näita sais. kolan siis oma postkastides ringi ja katsun meenutada, et kui ma eelmisel suvel taaralinna väisasin ja tundsin see on nagu itaalia ning võtsin rüütli tänaval ühe tundmust kinnitava espresso.... kas ma siis andsin isiklikult paberid magistrisse? mis eesmärgil ma seal olin? meenub. käisin bakatunnistuse järel. ning kas mu akadeemilisevõtt läks eduliselt?

hommik nagu milka reklaamis

2011-06-29T06:59:00.000-07:00

eine terrassil. helesinine taevas oleks nagu käegakatsutav, vähemalt juustest läbi lendav oli ta veidike küll. klorofüll ümberringi trillerdamas sillerdamas veesilmgi pojengid õunapuud roosid taamal silmapiiril pundar mustavalgekirjusid lehmi näputäis metsatukka siin seal mäe peal ja vaikeluline istumine rohelisest plastmassist aiatoolil valge plastmassist laua taga.

juustusingileib ja lahja pätikohv. ja ma ei pannud eriti midagi tähele, mida nad rääkisid. ja ma naersin, sest teised naersid ja mulle meeldis vaadata nende naeru. mitte midagi naljakat selles polnud. aga ma naersin, et naer ei lõppeks, naer on nakkav.

tagasi lehmade juurde - need lehmad ei lähe mul meelest. kuidas nad ühtäkki muutusid mu lemmikloomadeks. nemad kaugel künkal. mina siin aias istumas. ja ma ei taha neid ei hellitavalt sügada ega lüpsta, tahan neid vaadata oma mälusopis rohelisel künkal, kus nad vaikselt mäletsevad. ja veel tahan vaadata kollast rapsipõldu.

infonurk:

värske rõhu juuninumbris mekkida värsket verd. ekskursaõe kuduja-mirjami ugrilist agrilist luulet, sellele lisaks leidlik s. urgas, keda ma teisi urkaidpidi tean ning nüüd siis sain teadlikuks, et ta tagatippu luuletab ka. intekas läksiga ja noh kera on alati naljakas, kerajas, võib öelda vist juba. et siis kui keegi kirjandushuviline miskitel põhjustel pole silma peale saanud siis oleks nagu õige aeg - viimased kaks juunikuupäeva jäänud veel.

vahepeal oli:

2011-06-27T06:30:00.000-07:00

palju vett ja maad ja õhku, veidi tuld ka. elementaarne!

landscape with mom

2011-06-21T11:08:00.000-07:00

awesome place called home

2011-06-21T02:44:00.000-07:00

see siin pildil pole mõistagi minu awesome kodu, see on kellegi teise mittesuvaka vannituba, mis ühes neist lugematutest interjööriblogidest eksponeerimisainet leiab. et jah. kuigi ka minu kodu vannitoas on aken. mõlema. ning we're about to buy me a new home, vahtisime kinnisvaraportaalides ringi ning mis mulle ikka silma jäi, oli aknaga vannituba. väikekodanlase luksus.

krõbistan revali küpsiseid, mille habras rosinaid sisaldav konsistents ning ehissäbruline pind sobib päeva alustama ideaalselt. must kohv maitseb veidi kahtlaselt, kuid ma ei lase end sellel häirida. teine mark. väljas viskab vahel vihma, ulub tuult. algas suvi, peagi on käes jaanipäev, suur grillitrall ja tuleetüüd. ning alles eile sain aedlinnaku vihmajärgset värskust nautida mööda tänavaid erakordselt aeglaselt kõndides, et moment kauem kestaks ning et mitte liiga vara sihtpunkti jõuda. (parem õigeaegselt või hiljem kui varem, on moto.) inspireeriv. hingasin kopsud seda niisket hästilõhnavat värskust täis ning naeratus tikkus näole. inspireeriv. aga inspireerib ta mida?

et toredaks potentsiaalikasutavaks ambitsioonikaks eneseteostajaks saada, peaksin peaaegu tervet oma loomust muutma. väga julgustav! siin ongi konks, millest ma edasi ei saa... tundub, et vajan selleks ümbrust.

emps:" kas pulmadeks saad siis ( mingi asjaga mida ma ei mäleta* toim.) korda?"

mina:" oo, kas keegi on abiellumas?"

emps." sina, kes siis veel! idioom!"

minu oma

2011-06-14T01:33:00.000-07:00

sain ka elus olemist tunda. veidi purjakil peaga avardub kogu elusolemine, täheldasin esimesi ridu levikas kuupaistesonaadi ajal lugedes ( raamatu sisu oli kahjuks sama vähehuvitav kui parasjagu mu ümber olev suht inimtühi lokaal) kolm pokaali veini veel esitluse ajast peas surisemas... mis aga hetkel minu jaoks põnevam - avardus ka minu trajektoor linna piires. lasnamägi on suurem kui elu. lasna haarab endasse ning sunnib käituma nagu teised sealsed elanikud. et olla solidaarne. softly. step by step. kummaline. ma ei saa öelda, et kõik venelased on pahad ja lohakad ja narkarid. saan öelda ainult, et igas linnas on omadega jänni jäänud inimesi ning nad koonduvad kokku. neis paigus liikudes märka last, paneb ehk midagi pihta veel :-p

mispärast ma naeratan

2011-06-07T09:47:00.000-07:00

sean viimasel ajal tihti samme läbi politseipargi. kunagisel surnuaial valitseb mõnus sumin - mesilased, lapsed, mänguväljakul ja ratastega, keskpäeval kehkatund, noored emad vanritega, rulatüübid, kodutud, noored... minu ees sammus korrektses ülikonnas härra, astus otse läbi skeitpargi, nagu kuutõbine, st mitte mõeldes, et mõni klutt talle otsa sõita võiks. oleksin talle järgnenud, kuid ma pole nii riskialdis. teeotsa lõpuni tipa-tapa ning sealt paremale pööre. ( all illustratsiooniks mingi ajakirja väljalõige, mis peaks seda fiilingut edastama)

sajandat korda kuulan, heatuju muusika epliku uuelt erinevate instrumentidega eksperimenteeritud plaadilt. viimasel ajal satun ka tihemini müürivahe tänavale, seal kus epliku retrokohvik on. konsuumin head atmosfääri . lausa ahmin. söön ilu, olen iluvampiir. tekitab endaski pisut kõhedust selline paikapanek...

Vaiko Eplik - Moonaliisa by vaikoeplik

koerad mu ümber

2011-06-05T10:22:00.000-07:00

... ja minu koer suri

ära kuigi olin ta surematuks deklareerinud ja seda oma

allkirjaga kinnitanud

(läks sõna võimetusest, üks tema paljudest säravatest terakestest)

ostsin kunsti. ülal mu polaroiditud kuid sellest hoolimata niru pilt kunstilisest kutsast. kunstnik kruusmägi tundub mulle väga sümpaatse stiiliga.

ps. on mul ka ägedad koerapildiga kõrvarõngad. inimesed, õnneks on vaja asju!

psps (psst!) inventuur kinnitab, et korealaste (hundi)koera nülgimise, 3h keetmise ja ärasöömise traditsioon ei ole müüt. pidavat maitsema mõttetult.

pspsps. mitte koerateemasse minev kõrvalepõige - kui siiski asjadest kõrini ning tahtmine osta elamusi, siis mainin, et dominiiklaste kloostri muuseumist saab. mina sain erilise, kahtlaselt meditatiivselt erilise rahu osaliseks. seal all palveruumis olevat ka energiasammas, põrandale on tähistuseks võõbatud valge ring. kui keegi ütleb (ma pole küll veel häkkinud selle kohta inffi, mis keegi ütleb või arvab), et "midagi erilist tunda " saab vaid sellel kohal seistes, siis mind ja mu kaaslast tabas juba kangi alt sisenedes pisikeses varjulises kivises õues suur rahu...

käisin mere ääres

2011-06-01T10:29:00.000-07:00

kõndisin siis lõunatama kuhugi mujale kui alla piljardisaali või selverisse. veidi edasi, kadrioru staadioni kanti, poska maja ka säälsamas ja nii. staadionil kappas kadestamisväärsete kõhtudega tütarlapsi ning jalgratastega poisikeste gäng asjatas teeservas. palava päikesega kuumaks köetud kehad ülalpool vööd paljad. mu seljafetiš on üle läinud suureks selgroogude observeerimiseks pärast seda, kui arst teatas, et mu selgroog on lootusetult kõver. nende rüblikute seljad näisid lootustandvad, kuigi rühikus korralikke noorsande teps mitte ei lubanud. räuskasid palava ja rattaga.

võtsin koha sisse kohvikukese aias päikese käes lum/bivalge laua taga. päikeseprillid jäid tuppa lauale, raisk, aga nostalgilise riisi-makrasalati kõrvale oli tahtmine ka nagu heurekast mõndasid luuleridu ampsata. raamat, mis mu miniatuursesse käekotti mahtus, igaks igavusjuhuks. nojah. aga sellisest kiiskava päikese pimestavast situatsioonist sündis ka üks poeetilisus. (olen täna väga poeetilises meeleolus.)

ning kogu nimiluuletust lugedes kangastus mulle üks mu enda peaaegu samadel alustaladel seisnev vana jutt. luuletuses muidugimõista oli kõik lühemalt ja kontsentreeritumalt, kuigi pisut teise atmosfääriga kirjas. ja toredamini. ja korraga olin ise mere ääres... päikseline pirita. vihmapiiskades pirita. või mingi mereäär.

mereline kliima on mind juba mõnda aega siin kummitanud. jah, vett peab ühes linnas olema, muidu on jama. peale härjapea radadel kõlkumist on minu jaoks tallinnas olemas ka Jõgi. armastan jõgesid. härjapeast seda veel, et see pole verine veise peakolu vaid ristikheina hüüdnimi (mile järgi jõgi nime sai) ning et pole ilmaasjata kivisilla, jõe, ja jesjes minu huudis asuva allika neile tänavatele nimeks pandud. minu huudis ongi jõeline kliima :)

HEUREKA

"Mul on see nüüd olemas"
kena sompus ilmaga
vesteldakse mereäärses kohvikus
vaikselt, lusikad löövad
kõlavalt, mõnele õrnemale
võib-olla näib, et vastu luid.
"See hoiab mind praegu püsti,
ma loodan. Jah. Tõesti, kui mõelda,
et mul on nüüd see olemas."
Korraks vaatab ta kive,
mis on roosad, ja vett.
"Ma mäletan loomafilme.
Ja päris loomakarju ka.
Väga sageli nad lihtsalt konutasid."
Ettekandja tuleb, kohv on päris kallis,
majakooki saab ka, vihma tibutab.
"Aga kui keeles on olemas sõna "norus",
ei saa kogu keel olla norus.
Või kogu olemine - eks?
Sellist rekursiivsust ei saa ju olla?"
Nõud kolksuvad siin nii valjusti.
"Mul on nüüd see olemas.
Mõnda aega hoiab see meid püsti, eks?"

tuulepealne linn

2011-05-26T08:26:00.000-07:00

peaks siia jällegi midagi kirjutama.
mõtteid?
ei.
tundeid?
jah.
ja ainult tundeid. erinevaid.
momendil on need jälle ülemistele levelitele levinud, kuna vana tuttav postitab vahel fb head kraami. head kraami tehti nt 60-nendate lõpus... millesse võiks kunagi lähemalt süveneda. mitte praegu. palun(soovituslik terve album ära kuulata):

vahejuhtum solarise toidupoes:

veiniesitleja patsiga twenty something härra pakkus ungari valgeid veine. proovisin muidugi kõiki kolme erinevat, lõõgastumaks toidu otsimisest. tähelepanuväärseks seejuures võis pidada aga topsi, kuhu vein valati. nii arvas ka minu kõrval veini mekkiv ja topsi uurivalt käes hoidev daam: " head topsid! ei raatsigi ära visata. ma võtan koju kaasa." ( veini enda kohta kommentaari ma ei kuulnud) ja nii ta tegi. topsid olid veidi suuremad ja tugevamast plastikust kui tavalised õhukesest pastikust ühekordsed. viskasin, süda verel, oma topsiku prügikastisügavusse ning astusin edasi.

Jess, Jessen

2011-05-22T06:57:00.000-07:00

Reedel tuleb Ida. tuleb kell kolm ja vestleb K. Kaldmaa. Tuleb Kirjanike Majja. Harju tn. 1 ja musta laega saal. Jess! Jessen tuleb. Ta on üks teenekas taani kirjanik ja tõlkija.

Kes on tööle või niisama sattunud Norra ühte tööstuslinnakesse nimega Rjukan, peaks ja võiks teda hästi tunda. Või tunda temaga midagi ühist. Lihtsalt äratundmisest piisab ka. Näiteks mu kursaõde M, kes oli olnud Rjukanis hotellis tööl, sai aasta hiljem koolis ettekandeteemaks just sellesama Taani daami kirjanduse. M tundis end ära romaanis Vandpaladset ( 1998), kus peategelane Su, nagu M'gi, mõtlikult restoraniaknast välja mägedele vaatas ning elumaastikest tähendusi otsis. M tutvus linnast läbi jooksva värske proletariaadiverega, kuulas erinevaist maailmaotsest pärit inimeste lugusid, mida nad arvasid oma minevikust ja tulevikust - Nende ootused-lootused-otsingud. Taolised otsingud on Jesseni kirjutistes läbivad. Psühholoogiliseks realismis on tema teoseid peetud. Jutte nii maa- kui linnainimestest...

Mõjutusi on Ida enda sõnul saanud Põhjamaade klassikutelt Tom Kristensenilt, Knut Hamsunilt, William Heinesenilt ja Selma Lagerlöfilt. Igasuguseid auhindu on ta samuti võitnud. Nordisk Raads Litteraturpris'i 2010 a. nominendiks nimetatud, võitnud ka maineka Søren Gyldenhali auhinna. Eesti keelde on tõlgitud jutukogu "Üks mees tuli linna". Sedapsi siis.

Aga Rjukan olevat tõesti maagiline, suletud olekuga kaljudevaheline linnake, mille "naelaks" on kireva ajalooga hüdroelektrijaam (suurte konfliktide ja inimtöötõuraskuste kiuste aastast1907). Suusatajatest ja mägironijatest puhkajaid satub sinna muidugi ka. Aga M arvates oli kummaline, et päikest paistis (talvel) tänu mägede asetusele linna vähevõitu. Teise Maailmasõja ajal saadi elektrijaam sakslaste käpa alla ning palju kahtlast toimus seal, ka kergemetalli tootmine.

Miks Jessen just sellest tööstuslinnast kirjutanud on, on minujaoks mõistatus. Äkki saab reedel teada?

kirsside õitsemise aegu / melancholica

2011-05-22T04:16:00.000-07:00

imelikud seisud. imelikud istumised. imelikud kulgemised läbi aegade ja ruumide...

kevad mürab

2011-05-20T07:19:00.000-07:00

Anders Zorn: «Atljeidyll»

näide sellest, kuidas "kitarr" muudab kõik cooliks. lõpuks üks okei palja naise pilt temalt :)

(Blaafarveværket'is rohkem pilte välja pandud koos Nerdrumi omadega. according to NRK järgitakse traditsiooni, kus kõrvutatakse kaks kunstnikku enamasti erinevatest maadest, erineval ajast ja teemast. muidu on tegu kahe väga lambist "kokkupandud" tegelinskiga)

*
täna nägin unes, et oli taaskord sõda ning me naised sõitsime bussiga kuhugi teise kohta. pidime bussist välja tulema. unustasin oma jaki telefoni ja rahakotiga (kus muidugi kõik dokumendid sees) bussi. veidi aega bussist väljas olles peatakana karja jälgides ning ise sama segaduses olles läksin oma jakile lõpuks järele. seda polnud enam seal. olin maailma kõige pettunum ja kurvem ja pahasem ja kedagi ei kottinud minu tragöödia. sõda on nõme. nad tahavad tahavad näha veel kurvemaid ja kurjemaid inimesi. ja enda nahka päästa.
aga tänane öö - kumu öö.

hullumaja puhvetis

2011-05-19T02:07:00.000-07:00

2 5d unenägu tänasest ööst:

1. p. jalakas laenas mulle oma autot. pidin sõitu harjutama. ma ei mäleta, mis auto see oli, aga tallinn oli küll veidi moondunud olekus. mustamäge katsid kõrged kuused ning see oli sõna otseses mõttes mägi, ok küngas, nagu munamägi. muidugi olin väga pinges, et saaks õigel ajal käike vahetatud (mul on siduri ohjeldamisega probleeme) ja linnaliiklust jälgitud ja õigel ajal ära pööratud ( silmanägemine selle koha pealt vajab ka harjutamist.) higi veri sitt pisarad almost...

2. auto oli kuhugi "mustamunamäele" jäetud ning vahemerelises sulnis õhtus jalutasime mingisuguse ööklubi poole. majadel olid kardinad miskipärast väljapoole akent paigutatud. ( sama põhimõte vist nagu siin, vt 8. ja 10.pilt) pilvelõhkujad. mõnel majal katsid kardinad vaid ühte korrust, mõnel kahte, mõnel rohkem. suundusime ühte violetseis kiirtes sametiste merelainete ees asuvasse kõrgesse majja. olime seitsmendal korrusel. või kusagil väga kõrgel. mingi muusika, mida ma ei mäleta, tümpsutas, ning inimesed olid tantsulõvideks muutunud. mina vist ka. kui ühtäkki vajus põrand kaldu. ta vajus kaldu kohe mitmemitmemitme kraadi võrra, inimestel polnud kusagilt kinni haarata sellise ähmiga. muusika vaibus. mõne sekundi jooksul oli põrand kaldunud sinna, kus peaks olema lagi. tunne nagu kiige peal, teate küll kopsud ja maksad vahetavad asukohti ning imelik jõnks käib kehast läbi. kõik läks mustaks, ja ma ärkasin. ärkasin istukil millegipärast. inimesed hakkasid ärkama. ühtegi laipa ma ei näinud, õnneks ja imestuseks. vigastatud tantsulõvid kooberdasid kokkukukkunud majast välja. tahtsin ennast ka liigutada, aga ei saanud! nii. selline siis võib olla selgroovigastus või midagi taolist: hakkad end kuidagi nihutama, aga siis kaob pilt silme eest ja aju(peaaju) tõmbub krampi. hakkab krampi minema. väga ulmeline tunne. proovisin veelkord end liigutada, kuid keha ei liikunud ning teadvus tahtis taas kaduda. hääl veel töötas ning karjusin kiirabi järele. keegi võõras tuli hoidis mu kätt (mida ma vist ei tundnud) aga abi ei kutsunud keegi. milline imelik tunne. väga reaalne. selle üle arutledes ärkasin üles.

directori cutitud kate bush:

keeruliselt toimiv tallinn-manager

2011-05-17T14:18:00.000-07:00

jah. tallinn on kohe kindlasti teismeline plika. areneb mädapunnliliselt, kuid palju ilusat tõotavalt (pungitab õiepungasid). kui just teha feminiinseid võrdlusi. üks vana hoor, nagu pariis, ta küll ei ole! või ma lihtsalt ei tea ta kohta nii palju räpaseid saladusi ja pisidetaile? kui sügav vesi ta ikka olla saab? teisest küljest saab tallinnat lahata kui inimloomakest evulotsioonilises võtmes. lucy... pidevalt keerukust koguv...palju erinevaid funktsioneerivaid osakesi on tekkimas, tekkinud, tekib. ei ole enam ainult vanalinn ja mäed ja org, on suuremad ja pisemad ühingud ja seltsid, koolkonnad, sõpruskonnad, isegi mitte vastavalt geograafilisele asukohale ja suurusele... kui veel mingisuguse kandi pealt taanilinna uurida, siis ma täpselt ei tea, kas asi on minu vanuses, selle linna vanuses või praeguse aja vanaduses, st infoajastul on kogu teave väga kättesaadav või kuidagi välja kaevatav, veelenam - seda infot on rohkem ( kui ütleme kaheksa aasta eest) ja tuleb juurde. ja tuleb juurde. massiliselt.

ning veel mingi alternatiiv oleks tallinnat võrrelda kihilise tordiga, kuhu on igasugu head paremat peale, sisse, vahele laotud....mmm...

fb invendid, kuhu tuleb klikkida enamasti no või maybe, vahel ka i'm attending, on üks tüütumaid, aga ka ebaefektiivsemaid mooduseid teada saamaks, mis millal tulemas. sest ma unustan hiljem vaadata eventide rida. okei god tips here - vaadata seda siis. sellele vastanduksin vanamoodsalt - kõige kindlam on siiski "ättenditavad" üritused paberile (organiseeritud) üles märkida ( õnnelik oled, kui sul on selleks märkmik). või olla tihedamas kontaktis sõpradega ning kuulda"... sinna tuled või?" - saad kiiresti meenutada, kas oled juba virtuaalselt või muul moel oma nõusoleku andnud. 2in1, kui vahel saab kuulda :" fb näitas, et attendid ka." sel juhul saab noogutada ja salamisi arutleda, et mida ma küll tol hetkel mõtlesin. mitte midagi? mm, tahaks friikaid? isver, ta lapsel on tuulerõuged, ei teadnud siiamaani, et tal laps on?! lahe pilt sellel evendil!

mis mu point oli või on, on selles, et koguaeg toimub midagi ja koorem on sellest teadlik olla. festival festivali otsa, hinge tõmbamata kapata järgmisetele üritustele ja nii edasi. kas ma teadsin seda siis, kui ma tallinnas ei elanud? kas ma teadsin seda siis, kui meediakanalid nii kättesaadavad ja rikkalikud polnud? tartu oli maailma naba, üsna armas naba, kus jätkus ruumi mõttetegevuseks ja niisama lokaalidest mööda jalutamiseks, üldiselt kõigeks, ja see ei tundunud kasvavat üle pea. nii. kaldusin pointist ikka veidi kõrvale vist ( mis oma ebariginaalsuses võib petta blogilugeja kõrgeid või mingeid ägedamaid ootusi-lotusi).

minu point on lihtsalt üks ahastav kurvastus, et ei jõua igale poole. kuigi tahaks. tähendab, ei peagi alati igale poole jõudma ning arukas on teha valikuid. kuid see valikuvõimaluste mitmekesisus lihtsalt ajab veidike vahepeal stressiseisundisse. näiteks koputab kuklas kahtlus, et kusagil võib toimuda midagi paremat. eraldi stressikategooria lasub juhtumil, kui sa oled kurb, et ei lähe mingile üritusele sellepärast, et ei viitsi ( juhtub tihti minu puhul, hiljem pole midagi-kedagi süüdistada ka).

ilmselgelt ma liialdan praegu kõigega, aga võib ju lendu lasta hetkeemotsiooni. mõnikord.
mulle ei tundu pealinna kultuurielu eriti lodev, kohe üldse mitte lodev. aga seda pole esmapilgul võib-olla märgata. krohvitud pinna all käib kibe siblimine, mis vaikselt välimuses näitama hakkab - ladylumps oooo mõnes kohas küll väikesed vistrikud ka, loodame, et see pole püsiv akne. aga jah, minumeelest arenev linn. siiruviiruline seest nagu sibul või puu - ühel aastal ühele festivalile ei jõua, siis jätad selle järgmiseks aastaks, formaat on sama. ja siis et pole halba heata ja head halvata. in your face - sul on valikuvõimalused!

btw - head 17. maid ka! norra rahvussööki pitsat olen juba söönud. krõpse ka. jäin tähistamisega tagasihoidlikuks siiski....

pikk jutt sitt jutt vist.